Käitumismallide

Käitumismallid, tuntud ka kui käitumismustrid, on korduvad ja suhteliselt stabiilsed viisid, kuidas organism reageerib konkreetsetele stiimulitele või olukordadele. Need on kujunenud evolutsiooni käigus ning aitavad organismidel ellu jääda ja paljuneda. Käitumismallid võivad olla nii kaasasündinud kui ka õpitud.

Kaasasündinud käitumismallid, mida nimetatakse ka instinktideks või pärilikuks käitumiseks, on geneetiliselt määratud ja ei vaja õppimist. Need ilmnevad automaatselt vastusena teatud stiimulitele. Näiteks vastsündinud loomade imemisrefleks või lindude pesaehitusinstinkt on kaasasündinud käitumismallid. Need on tihti üsna jäigad ja vähemuutuvad.

Õpitud käitumismallid tekivad kogemuste ja keskkonnaga suhtlemise tulemusena. Nende hulka kuuluvad harjumine, tingimine, imitatsioon ja probleemlahendus. Harjumine tähendab stiimulile reageerimise vähenemist korduva kokkupuute korral. Tingimine, nagu klassikaline või operantne tingimine, on seotud positiivsete või negatiivsete tagajärgedega käitumisele. Imitatsioon on uute käitumiste õppimine teiste vaatlemise ja jäljendamise teel. Probleemlahendus hõlmab uute olukordade tõhusaks lahendamiseks olemasolevate teadmiste ja oskuste kasutamist.

Käitumismallid on olulised nii üksikloomade elus hakkama saamiseks kui ka liikide püsimiseks. Need määravad ära, kuidas organismid toituvad, kaitsevad end, paarituvad ja suhtlevad oma liigikaaslastega. Inimeste puhul on käitumismallid eriti keerukad, sest kaasasündinud kalduvusi täiendab ja muudab oluliselt kultuuriline ja sotsiaalne õppimine.