Kvantkoherentsust

Kvantkoherentsust, või lihtsalt *koherentsus*, on kvantmehaanikas oluline omadus, mis iseloomustab süsteemi võimet manitseda mitmeid füüsikalisi omadusi samal ajal. See omadus ilmneb peamiselt kvantobjektidel, nagu elektronidel, fotonidel või atoomidel, ning on oluline kvantfüüsika ja kvanttehnoloogiate mõistmiseks.

Koherentsus tähendab, et kvantobjektid võivad olla samal ajal mitmes füüsilisel seisundis, näiteks nii laine- kui ka korpuskulaarseisundis. See omadus on seotud kvantsuperpositsiooniga, kus objekt võib olla mitmes seisundis kordlusega, kuni seda mõõdetakse. Koherentsus tähendab, et superpositsioon säilib kauem, mis võimaldab kvantseaduste kasutamist praktikas, näiteks kvantarvutites ja kvantkommunikatsioonis.

Koherentsus on haavatav, sest see võib häiruda mitmete tegurite poolt, nagu temperatuur, vibratsioonid või teised kvantobjektid. Sellised häired võivad põhjustada dekoherentsust, mis viib superpositsiooni kaotamiseni ja kvantseisundi klassikaliseks muutumiseni. Dekoherentsus on oluline mõiste kvantfüüsikas, sest see selgitab, miks me ei näe igapäevases elus kvantilisi ilminguid.

Koherentsus on ka oluline kvantkommunikatsioonis ja kvantarvutites, kus see võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist kvantbitides ehk *qubitides*. Qubitid võivad olla koherentse seisundi tõttu samal ajal nii 0- kui 1-vahemikus, mis suurendab arvutite võimet lahendada keerukaid probleeme. Koherentsuse säilitamine on aga keeruline, sest see nõuab eriti kontrollitud keskkonda, et vältida dekoherentsust.