Kuuvarjutusi

Kuuvarjutus on taevatähtede nähtus, mille korral Maa asub Päikese ja Kuu vahel ning varjab Kuu valguse eest. See tekib siis, kui Kuu liigub Maa varju sisse. Kuuvarjutused jagunevad kolme tüüpi: täisvarjutus, osaline varjutus ja penumbriline varjutus. Täisvarjutuse korral satub Kuu täielikult Maa umbri sisse ja Kuu näeb tavaliselt helepunaka või vaskse varjuga. Osalise varjutuse puhul on osa Kuu satunud umbri sisse, kuid kogu Kuu ei muutu täielikult varjuks. Penumbrilise varjutuse korral siseneb Kuu vaid Maa penumbrasse, mille varju nähtavus on väga nõrk ja mõnikord nähtav ainult suurel suurendusel või pimedas.

Kestus ja nähtavus: Täisvarjutus võib kesta umbes 60–90 minutit, kuid kogu varjutusse kaasatud ajavahemik — sisenemine umbri, täielik umbri katvus ja väljumasõl — võib kesta mitu tundi. Osaline varjutus on tavaliselt kauem kestvuselt märkimisväärne, penumbriline varjutus aga kõige vaiksema ja kõige vähem märgatav. Kuuvarjutus on nähtav ainult öises taevas ja vaid neis piirkondades, kust on öine taevastel hetkedel Kuu nähtav; vaatlemine ei nõua erivarustust, kuid hea vaatluseks aitab vaikne ja valgusvaesem koht.

Sagedus: Kuuvarjutused esinevad aastas keskmiselt 2–4 korda; täisvarjutused on harvemini, sageli vaid iga paari aasta tagant. Prognoosid ja täpsemad ajagraafikud on kättesaadavad kosmoseagentuuride ja observatooriumide kava- ning varjutuskalendritest.