Kuumtöötlusprotsessid

Kuumtöötlusprotsessid on metallide ja sulamite termilised töötlemised, mille eesmärk on muuta nende füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, nagu kõvadus, tugevus, sitkus ja kulumiskindlus. Need protsessid hõlmavad materjali kuumutamist teatud temperatuurini, selle hoidmist sellel temperatuuril kindla aja jooksul ja seejärel kontrollitud jahutamist.

Üks levinumaid kuumtöötlusprotsesse on karastamine, mille käigus materjali kuumutatakse üle kriitilise temperatuuri ja seejärel kiiresti jahutatakse vees, õlis või õhus. See protsess suurendab materjali kõvadust ja tugevust, kuid võib muuta selle ka rabedaks. Karastamise järel toimuv rehevamine on protsess, mille käigus karastatud materjali kuumutatakse madalamale temperatuurile, et vähendada selle rabedust ja suurendada sitkust, samal ajal säilitades teatava taseme kõvadust.

Lõõmutamine on teine oluline kuumtöötlusprotsess, mille eesmärk on pehmendada materjali, vähendada sisemisi pingeid ja parandada selle töödeldavust. Lõõmutamisel materjali kuumutatakse, hoitakse soovitud temperatuuril ja seejärel jahutatakse väga aeglaselt, sageli ahjus.

Normaliseerimine on protsess, mis sarnaneb lõõmutamisega, kuid mille käigus materjali jahutatakse aeglaselt õhus. See protsess parandab materjali terastruktuuri ja muudab selle ühtlasemaks, muutmata seda liiga pehmeks. Kuumtöötlusprotsesside valik sõltub konkreetse materjali tüübist ja soovitud lõpptulemusest. Need protsessid on metallitööstuses laialdaselt kasutusel erinevate toodete valmistamisel, alates tööriistadest kuni autode osadeni.