Krüptimisalgoritmi

Krüptimisalgoritmi on matemaatiline protseduur või reeglite kogum, mida kasutatakse andmete krüptimiseks ja dekrüpteerimiseks. Krüptimise eesmärk on muuta andmed loetamatuks (krüpteeritud kujul) ilma sobiva võtmeta, mida kasutatakse dekrüpteerimisprotsessis. Algoritmid tagavad andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja autentsuse.

On olemas kahte peamist tüüpi krüptimisalgoritme: sümmeetrilised ja asümmeetrilised. Sümmeetrilised algoritmid kasutavad sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks. Need on tavaliselt kiired ja sobivad suurte andmemahtude töötlemiseks. Levinud näited on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard). Asümmeetrilised algoritmid, tuntud ka kui avaliku võtme krüptograafia, kasutavad kahte erinevat võtit: avalikku võtit krüpteerimiseks ja privaatset võtit dekrüpteerimiseks. Need on aeglasemad, kuid pakuvad turvalisemat võtmevahetust ja digitaalset allkirjastamist. RSA ja ECC (Elliptic Curve Cryptography) on levinud asümmeetrilised algoritmid.

Krüptimisalgoritmi turvalisus sõltub selle matemaatilisest keerukusest ja võtme pikkusest. Tugeva krüptimisalgoritmi murdmine peaks olema praktiliselt võimatu ilma võtmeta. Krüptimisalgoritme kasutatakse laialdaselt internetiturvalisuses, digitaalses panganduses, andmete kaitstes ja sidevahendites.