Krüptimisalgoritme

Krüptimisalgoritmid on matemaatilised protseduurid, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Krüpteerimine muudab loetava teabe (selge tekst) loetamatuks vormiks (krüpteeritud tekst), kaitstes seda volitamata juurdepääsu eest. Dekrüpteerimine on vastupidine protsess, mis taastab krüpteeritud teksti algsesse selgeks tekstiks.

Peamised krüpteerimisalgoritmide kategooriad on sümmeetrilised ja asümmeetrilised algoritmid. Sümmeetrilised algoritmid kasutavad krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Need on tavaliselt kiired ja sobivad suurte andmemahtude töötlemiseks. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard).

Asümmeetrilised algoritmid, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutavad krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks kahte erinevat võtit: avalikku võtit ja privaatset võtit. Avalikku võtit saab jagada kõigiga, samas kui privaatne võti peab jääma salajaseks. Avalik võti krüpteerib teabe ja ainult vastav privaatne võti saab selle dekrüpteerida. Asümmeetrilised algoritmid on aeglasemad kui sümmeetrilised, kuid pakuvad täiendavaid funktsioone, nagu digitaalsed allkirjad ja võtmevahetus. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA (Rivest–Shamir–Adleman) ja ECC (Elliptic Curve Cryptography).

Krüpteerimisalgoritme kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes, sealhulgas veebiturvalisuses (SSL/TLS), e-posti krüpteerimises, andmebaaside kaitsmises ja digitaalsetes allkirjades, tagades andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja autentsuse.