Krediidilepingut

Krediidileping on leping, mille alusel laenuandja annab laenu või krediidi võtjale ning võlgnik kohustub laenu tagasi maksma vastavalt kokkulepitud tingimustele, sealhulgas intressile ja teenustasudele.

Pooled on laenuandja ja laenuvõtja. Tarbikrediitides on tihti tegemist üksikisikutele mõeldud laenudega, ärikrediidid on suunatud ettevõtetele. Krediidilepingud võivad olla tagatised (nt pandid, hüpoteek) või tagatiseta ning need võivad olla kindla tähtajaga või avatud krediidilimiidiga.

Olulised tingimused hõlmavad laenu suurust või krediidilimiiti, intressimäär (fikseeritud või muutuv), tagasimaksmise ajakava, tasusid ja võimalikku viivist. Lepingust tuleb selgelt välja kogu makstav summa ning maksetahtad. Võimalik on ennetähtaegne tagasimakse ning selle tingimused ning mõju kogumaksumusele tulevad samuti lepingusse.

Seaduslik raamistik: Eestis reguleerivad krediidilepinguid peamiselt võlaõigusseadus ning tarbijakaitse ja finantsteenuste õigusaktid. Tarbijakrediidilepingu puhul võivad kehtida täiendavad kaitseabinõud, mille eesmärk on tagada lepingu selgus, õiguspärane teave ning tarbija õiguste realiseerimine enne ja during lepingut.

Täitmine ja jõustumine: pärast allkirjastamist tekib kohustus laen tagasi maksta vastavalt maksegraafikule. Ennetähtaegne tagasimakse on tavaliselt võimalik vastavalt lepingule, kuid selle mõju kogumaksumusele tuleb arvestada. Käesolev leping võib sisaldada ka tagatise realiseerimiseeskirju võla sissenõudmisel viivituste korral.