Krüptimisalgoritm

Krüptimisalgoritm on matemaatiline protsess, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Krüpteerimine muudab loetava andme (selge tekst) loetamatuks andmeks (krüpteeritud tekst), kasutades selleks krüptimisalgoritmi ja salajast võtit. Dekrüpteerimine on vastupidine protsess, kus krüpteeritud tekst muudetakse tagasi selgeks tekstiks, kasutades dekrüpteerimisalgoritmi ja sama või seotud võtit.

Krüptimisalgoritmid jagunevad peamiselt kahte kategooriasse: sümmeetrilised ja asümmeetrilised. Sümmeetrilised algoritmid kasutavad andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Need on tavaliselt kiired ja tõhusad ning sobivad suurte andmemahtude töötlemiseks. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard).

Asümmeetrilised algoritmid, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutavad andmete krüpteerimiseks ühte võtit (avalik võti) ja dekrüpteerimiseks teist, seotud võtit (privaatne võti). See võimaldab turvaliselt andmeid edastada isegi siis, kui saatja ja vastuvõtja ei ole eelnevalt salajast võtit jaganud. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA (Rivest-Shamir-Adleman) ja ECC (Elliptic Curve Cryptography).

Krüptimisalgoritme kasutatakse laialdaselt andmete turvalisuse tagamiseks erinevates rakendustes, sealhulgas internetisuhtluses (HTTPS), e-posti krüpteerimisel, digiallkirjastamisel ja andmete säilitamisel. Nende turvalisus sõltub algoritmi tugevusest ja võtmete õigest haldamisest.