Korrasolekust

Korrasolekust on mõiste, mis kirjeldab eseme, hoone, seadme või infrastruktuuri valmisolekut, korrasolekut ja toimivust. See hõlmab nii füüsilist seisundit kui ka ohutust ja funktsionaalsust ning on sageli kasutatav Eesti avalikus halduses ja erasektoris, kui hinnatakse, kui heas või halvas seisundis mingi objekt on. Korrasolekust räägitakse eriti kontekstides nagu hoonete ja kortermajade varustus, linnatransport ja teedeehitus, tehnilised süsteemid ning teenindus- ja taristuvaldkond, kus see aitab planeerida hooldust, remonti või asendamist.

Kasutus ja tähendus: mõiste on kasulik hoolduse ja investeeringute otsuste tegemisel. Sageli kasutatakse väljendeid nagu „korrasolekust teavitamine“, „korrasolekukontroll“ või „korrasolekust hinnang“, et kirjeldada hetkeolukorda ja näidata vajalikke toiminguid.

Hindamine: korrasolek hinnatakse tavaliselt visuaalse kontrolli, hooldusajakirjade ja tehniliste standardite nõuete ning ohutusnõuete alusel. Tulemused võivad olla kvalitatiivsed (hea/rahuldav/kõrvalekalle) või kvantitatiivsed (riskiskoor, hoolduste mahajäämus). Nende andmete põhjal koostatakse prioriteetsed hoolduse ja investeeringute plaanid ning määratakse ressursid.

Kasutusalad: korteriühistud ja omavalitsuste kinnisvara, transpordivõrgud ja sõidukipargid, infrastruktuuriobjektid ning ettevõtete varustus ja hoolduses vajalikke tööriistu käsitlevad valdkonnad – kõik kohad, kus on oluline, et asjad oleksid korras ja hästi toimivad.

Etymology: sõna koosneb juurtest korras (korras) ja olek (seisund) ning suffiksi -st, mis märgib elatiivset vormi.