Kooditeooria

Kooditeooria, tuntud ka kui kooditehnika või kodeerimine, on arvutiteaduse ja inseneriteaduse distsipliin, mis tegeleb andmete efektiivse ja usaldusväärse edastamise ja salvestamisega. Selle peamine eesmärk on vähendada andmete mahtu, kaitsta neid vigade eest ning tagada andmete terviklikkus. Kooditeooria jaguneb laias laastus kaheks peamiseks valdkonnaks: allikate kodeerimine ja kanalite kodeerimine.

Allikate kodeerimise eesmärk on andmete tihendamine, eemaldades ebavajalikku informatsiooni ja esitades andmeid kompaktsemal kujul. Levinud meetodid hõlmavad Huffman kodeerimist ja aritmeetilist kodeerimist, mida kasutatakse näiteks piltide, heli ja video failide tihendamiseks. See aitab vähendada salvestusruumi vajadust ja edastuskiirust.

Kanalite kodeerimise eesmärk on lisada andmetesse冗余sust, et tuvastada ja parandada vigasid, mis võivad tekkida andmete edastamisel või salvestamisel läbi müra või rikutud keskkonna. Levinud meetodid on veaparanduskoodid, nagu pariteetbitid, lineaarkoodid (näiteks Hammingi koodid) ja mitmesugused konvolutsioonilised ja turbo koodid. Need tehnikad on kriitilise tähtsusega telekommunikatsioonis, traadita sidevõrkudes, satelliitsides ja andmete salvestussüsteemides, tagades andmete täpsuse ka ebatäiuslikes tingimustes. Kooditeooria on aluseks paljude tänapäevaste tehnoloogiate toimimisele.