Kondensatsioonipolümeerid

Kondensatsioonipolümeerid on polümeerid, mis moodustuvad monomeeride reaktsiooni käigus, mille käigus vabaneb ka väiksem molekul, tavaliselt vesi. See protsess erineb liitumispolümerisatsioonist, kus monomeerid lihtsalt ühinevad ilma kõrvalproduktideta. Kondensatsioonipolümerisatsiooni käigus ühinevad monomeerid, moodustades polümeeriahela ja eraldades samal ajal väikese molekuli.

Selle tüüpi polümerisatsioonile on iseloomulik funktsionaalsete rühmade olemasolu monomeeridel. Näiteks amiin- ja karboksüülrühmad võivad reageerida, et moodustada amiidsidemeid polüamiidides. Hüdroksüül- ja karboksüülrühmad võivad reageerida, moodustades estrisid polüestrites. Nende polümeeride moodustumisprotsess on pöörduv ja seda saab tasakaalustada vee eemaldamisega, et edendada polümeeri moodustumist.

Levinud kondensatsioonipolümeeride näideteks on polüetüleen-tereftalaat (PET), mida kasutatakse pudelite ja kiudude valmistamiseks, ning nailon, mida kasutatakse kangaste ja plastosade tootmisel. Samuti kuuluvad siia polükarbonaadid, polüuretaanid ja polüoksümetüleen. Kondensatsioonipolümeeride omadused sõltuvad suuresti nende moodustavate monomeeride struktuurist ja funktsionaalsetest rühmadest. Nende mitmekülgsus muudab need paljude tööstuslike ja tarbekaupade tootmisel olulisteks materjalideks.