Kompressioonialgoritmid

Kompressioonialgoritmid on arvutiteaduses kasutatavad meetodid andmete suuruse vähendamiseks. Andmete kompressioon on oluline nii salvestusruumi säästmiseks kui ka andmete edastamise kiiruse parandamiseks võrkudes. Kompressioonialgoritmid jagunevad üldiselt kaheks peamiseks kategooriaks: kahjutu ja kadudega kompressioon.

Kahjutu kompressiooni puhul on kompresseeritud andmed pärast dekompresseerimist täpselt samad kui originaalandmed. See tähendab, et mitte mingit informatsiooni ei kaotata. Tüüpilised näited kahjutu kompressiooni algoritmide rakendustest on failide arhiveerimine (nt ZIP, GZIP) ja pildifailide formaadid nagu PNG. Levinud kahjutu kompressiooni tehnikate hulka kuuluvad korduvate andmete asendamine lühemate koodidega (nt Lempel-Ziv algoritmide perekonnas) ning sagedusanalüüsile tuginevad meetodid (nt Huffman kodeerimine).

Kadudega kompressioon seevastu vähendab andmete suurust, eemaldades osa informatsioonist, mida peetakse vähem oluliseks või inimeste jaoks tajumatuks. See on eriti kasulik multimeediaandmete puhul, nagu pildid, heli ja video. Kuigi andmeid kaotatakse, on tulemuseks sageli oluliselt väiksem failisuurus. Tüüpilised näited kadudega kompressiooni algoritmide rakendustest on pildifailide formaadid JPEG, heli formaadid MP3 ja AAC ning video formaadid MPEG ja H.264. Nende algoritmide tööpõhimõtted hõlmavad tihti tehnikaid nagu diskreetne koosinusteisendus ja kvantiseerimine.