Kokkuhoid

Kokkuhoid on rahalise ressursi kogumine või säästmine, mis tekib siis, kui osa sissetulekust eraldatakse tarbimise asemel ja hoiustatakse või investeeritakse. Isiklikul tasandil tähendab see raha kõrvale panemist ootavate vajaduste, hädaolukordade või tulevaste eesmärkide jaoks. Makroökonoomilises mõttes võib kokkuhoid tähendada elanikkonna sissetulekute jaotusest tekkinud netosäästmist, kus tarbimine on osaliseltfinantseeritud säästudest.

Säästmiseks on erinevaid vorme. Lühiajaliselt on levinud likviidsed vahendid, nagu arvelduskonto või hoiukonto, mis võimaldavad raha kiiresti kasutada. Pikaaegsemad vormid hõlmavad tähtajalisi hoiuseid, investeeringuid või pensionikontosid. Üldine põhimõte on tasakaalustada likviidsus ja oodatav tootlus ning arvestada inflatsiooni riski ning vajadusega katta ootamatuid kulutusi.

Motivatsioonid kokkuhoidmiseks hõlmavad ennetust ja finantsilist turvalisust, suuremaid pikaajalisi eesmärke (eluaseme ost, haridus, pension) ning soov parandada majanduslikku stabiilsust. Säästmist mõjutavad tulu, kulutused, emballingud ning intressimäärad. Väikses mahus säästmine võib aidata vältida laene ja suurendada paindlikkust, suurem kokkuhoid aga võimaldab investeeringuid ja tulevasi ressursse.

Kui rääkida majanduslikust mõõtmest, hinnatakse isiklike säästude kasvu ja elanikkonna säästuprotsenti riigi sissetulekust. Säästude taseme jälgimine aitab mõista tarbimise ja investeerimise suundumusi ning majanduse rahavoogude stabiilsust.