Kohtumenetlus

Kohtumenetlus on Eesti õigussüsteemi osa, mis reguleerib kohtutes lahendatavate mittekriminaalsete vaidluste menetlemist. See hõlmab peamiselt eraõiguslikke, äri- ja perekonnaalaseid vaidlusi ning muid küsimusi, mis ei kuulu süütegude riiklikele menetlustele. Kriminaalmenetlus ja halduskohtumenetlus kuuluvad eraldi süsteemi.

Põhialused ja õigusaktid: peamine õigusakt kohtumenetluse korraldamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). See sätestab menetluse põhiprintsiiibid, nagu õiglane ja võrdne kohtlemine, tõendite esitamise kord ning kohtu pädevus ja menetlusteavalik. Lisaks reguleerivad mõningaid erijuhtumeid teised seadused.

Menetluse käik ja poolte rollid: menetlus algab hagi esitamisega; hageja peab deklareerima nõude aluse ja faktilise põhjuse. Kostja esitab vastuse ning pooled võivad esitada kirjalikke tõendeid ja vajadusel esitada suulised tõendused. Kohtuistungid toimuvad vastavalt asjaoludele; lõpuks teeb kohus otsuse ja peab väljaandma põhjenduse. Pooltel on õigus apellatsioonile ringkonnakohtusse ning mõnel juhul kassatsioon Riigikohtusse.

Enforcement ja õiguslik järeltoiming: kohtuotsuse täitmine toimub kohtu või kohtutäituri abil ning vajadusel rakendatakse sissenõuetegureid ja meetmeid otsuse realiseerimiseks. Tsiviilkohtumenetluse raames toimivaid menetlusi täiendab sageli elektrooniline suhtlus ja dokumentide vahetamine.