Kognitiivpsühholoogia

Kognitiivpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse ja nende rolli inimese käitumises. Põhiteemad hõlmavad taju, tähelepanu, mälu, keelt ja kõnet, mõtlemist, õppimist, probleemide lahendamist ning otsuste langetamist. Uuritakse, kuidas informatsioon kodeeritakse, töödeldakse, säilitatakse ja väljastatakse ning kuidas need protsessid mõjutavad reageerimist ja interaktsioone maailmaga.

Ajaloost: 1950-ndate lõpp ja 1960-ndate algus tõid kaasa kognitiivse revolutsiooni, mille keskmes oli mõistuse uurimine psühholoogias. Olulised suunad olid Atkinson ja Shiffrin'i lühiajalise ja pikaajalise mälu mudel, Broadbent'i tähelepanu filtreerimise teooria ning Baddeley ja Hitchi töötava mälu mudeli arendamine. Lisaks mõjutas Noam Chomsky keelega seotud uurimisi ja kriitiline vaade behaviourismile kognitiivse vaate arengut.

Metoodika ja areng: kognitiivpsühholoogia kasutab kontrollitud eksperimente, reaktsiooniargumente ja paradigmasid ning kaasab üha enam neuroteaduse tööriistu, nagu EEG ja fMRI. Ka arvutuslik mudeldamine ja kognitiivsed arhitektuurid on olulised, võimaldades modelleerida, kuidas inimesed tajuvad, mõtlevad ja õpivad.

Rakendused: teadmisi rakendatakse hariduses, kliinilises psühholoogias, inim-kompuutri interaktsioonis ning disainis, sealhulgas kasutajakogemuse ja otsustusprotsesside mõistmises ning tehnoloogiliste süsteemide arendamises.