Kirjandusringid

Kirjandusringid on kirjanduse valdkonna koostöö- ja arendusringkonnad, kus kirjanikud, luuletajad, toimetajad ja huvilised kohtuvad regulaarselt ning vahetavad käsikirju, annavad üksteisele tagasisidet ja arutlevad kirjanduse teemadel. Need grupid võivad olla formaalsed või väga vabalt toimivad ning neil on sageli ühine huvi kirjutamise arendamise, stiilide ja ideede uurimise vastu.

Tegevused ja ülesehitus on kirju: kohtumised võivad tähendada lugemisõhtuid, töötubasid, käsikirjade kommentaari orienteeritud arutelusid ning ühisprojektide, näiteks antoloogiate või ajakirjade loomist. Liikmete koosseis võib olla avatud või piiratud kindla ringiga; vahel tegutsevad kirjandusringid ka kooskõlas ülikoolide või kirjandusasutustega.

Eesmärk ja mõju on peamiselt arendav ja õppiv. Kirjandusringid pakuvad turvalist keskkonda, kus kirjutajad saavad katsetada stiile, saada konstruktiivset kriitikat ja mõtestada kirjanduse ideoloogiaid. Nad aitavad kaasa autoriteenuste ja koostöövõrgustike loomiselle ning võivad olla mõjutanud kirjandustrendide kujunemist ning väljaannete vormide arendamist.

Ajalooliselt on kirjandusringid olnud tähtsad kultuurilise ja rahvusliku kirjanduse arengus ning sageli seotud ajakirjade, väljaannete ning noorte autorite esilekerkimisega. Eesti kirjanduskultuuris mängisid kirjandusringid rolle nii sotsiaalse kui kujundava jõuna, pakkudes platvormi ideede vahetuseks, kriitikaks ja loomuliku koostöö hoidmiseks.