Keelevaldkond

Keelevaldkond on termin, mida kasutatakse Estonian keeles keeleuurimise üldise valdkonna tähistamiseks. See viitab keele uurimisele kui nähtusele ja süsteemile, mis hõlmab nii keelerepresentatsiooni kui ka keele kasutust inimestes ja ühiskondades. Keelevaldkond ühendab nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke uurimusi, pidades silmas keele struktuuri, meediat, kultuurilist konteksti ja kommunikatsiooni.

Uurimisvaldkonnad keelevaldkonnas jagunevad peamiselt põhialadeks, nagu fonoloogia (hääldus ja helid), morfoloogia (vormide ehitus), süntaks (lausetega seotud struktuurid) ja semantika/pragmaatika (tähendus ja keelekasutuse kontekst). Lisanduvad sotsiolingvistika (keele kasutus erinevates sotsiaalsetes gruppides), psühholingvistika (keele omandamine ja töötlemine), neurolingvistika (keelepõhised ajuprotsessid), keeleõpe ja terminoloogia arendamine ning keel-tehnoloogia, mis hõlmab arvutuslingvistikat ja loomuliku keele töötlemist.

Metoodika ulatus on lai: uuritakse keelekorporite kasutamist ja keeleandmete kogumist välitöödel ja korpuslingvistikas, teostatakse eksperimentaalseid ja kvantitatiivseid ning kvalitatiivseid analüüse ning rakendatakse arvutustehnikat ja masinõpet. Keelevaldkond on oluline koostisosa hariduses, kultuuripärandi säilitamises, keelepädevuse arenduses ja keelepoliitika kujundamisel ning see toob kaasa keelelise tehnoloogia, õpetamise ja terminoloogia arendamise edusamme.