Keelevahetus

Keelevahetus on keelelise muutuse protsess, mille käigus keelekogukond hakkab järjest rohkem kasutama teist keelt ning emakeel kaotab järk-järgult oma positsiooni. Kui protsess süveneb, väheneb intergeneratsiooniline ülekandmine ning keel võib kogukonnas sattuda väljasuremise ohusse. Keelevahetus on laiaulatuslik nähtus, mis võib puudutada kogu keelerežiimi või ainult teatud keeleseoseid ning sageli tekib see aja jooksul, mitte ühe sündmuse tulemusena.

Põhjused on mitmekesised ning hõlmavad migratsiooni, majandustegevusega seotud stiimuleid, riigikeelepoliitikat ja haridussüsteemi, mis soosib domineeriva keele kasutamist; keele stigmatiseerimist, meedia ja tehnoloogia mõju ning globaliseerumist; linnastumist ja sotsiaalsete suhete muutumist. Kõik need tegurid koos võivad muuta ühe keele majanduslikku ja sotsiaalset menukust ning vähendada vanemkeele kasutust igapäevastes kontekstides.

Protsess ilmneb keelekasutuse domeenide nihkes: kodus, koolis, tööl ja meedias. Intergeneratsiooniline ülekandmine langeb ning noorem generatsioon võib keskenduda teisele keelele. Keelevahetus võib olla järkjärguline või kiire ning ei tähenda alati kohe täielikku väljasuremist, kuid viib sageli keeleomase mitmekesisuse vähenemiseni.

Tagajärjed hõlmavad keele ja kultuurilise mitmekesisuse vähenemist ning identiteedi säilitamise raskusi kogukonnas. Vastukäiguna on keeleelustab ja kultuurilise pärandi hoidmiseks arendatud meetmed, sealhulgas varajane keeleõpe, kogukonnapõhised programmid, ametlik keele staatus, meedia emakeeles ning kultuuriliste tegevuste säilitamine.