Kasutusvorme

Kasutusvorme (kasutusvormid) on keeleteaduses termin, mis tähistab sõna või selle osa vormi, mida kasutatakse lauses selle grammatilise funktsiooni ja semantiliste suhete näitamiseks. Need vormid tulenevad sõna moodustamisest ja lause kontekstist ning võimaldavad väljendada, kes teeb tegevuse, millal see toimuma jõuab ja kuidas seotud sõnad omavahel on seotud.

Nimisõnadel hõlmavad kasutusvormid käändeid ja arvu. Käänded näitavad, kellele või millele sõna viitab ning kuidas see sõltub teistest lauseosadest. Arv näitab, kas sõna on üks või mitu. Nimisõnade kasutusvormid kajastavad ka omastust, osastust ja koha ning neid kasutatakse sõnadevahelise seose ja lause tähenduse väljendamiseks.

Verbid kasutavad kasutusvorme aja (olevik, minevik, tulevik), kõneviisi (indikatiiv, käskiv, konjunktiiv) ning isiku ja arvu kombinatsioone. Infinitiiv või põhivorm esindab verbi vormi, milles isik ega aeg ei ole konkreetselt tähistatud. Verbi vormid näitavad, kes tegeleb tegevusega ja millisel viisil see toimub.

Teised sõnaliigid, nagu omadussõnad ja määrsõnad, kasutavad oma vorme, et näidata omadusi, vastavust teistesse sõnadele ja suhteid lauses. Ka nende kasutusvormid aitavad täpsustada tähendust ja kontekst.

Kasutusvormide mõistmine on oluline keeleõppes ja grammatikaanalüüsis, kuna need vormid võimaldavad lauseid mõista ja luua ning sihid ja lausete tähendused muutuvad vormide muutudes.