Karburaatorisüsteemi

A karburaatorisüsteemi, tuntud ka kui karburaator, on autode ja muude mootoriga masinate osaliselt vananenud süsteem, mis juhib ja segab õhku ja bensiini õiguste suhteks mootorisse. See süsteem oli levinud enne 1980. aastate keskpaika, kui see asendati elektronilise süsteemiga, nagu on näiteks elektroniline palgutus (EFI). Karburaatorisüsteem koosneb peamiselt karburaatorist, mis on mootorisse paigaldatud ja seotud õhkujuhtmega ning bensiinijuhtmega.

Karburaator töötab peamiselt gravitatsiooni ja õhuvoolu põhjal. Kui mootor töötab, tekib õhkujuhtmes negatiivne rõhk, mis viib karburaatori õhkujuhtmele. See põhjustab bensiini tõusmist karburaatori bensiinijuhtmesse, kus see seguneb õhuga. Segunud õhku-bensiini segu juhitakse mootorisse, kus see põleb ja toodab võimsust.

Karburaatorisüsteemi peamised osad on:

- Bensiinijuhtme, mis viib bensiini karburaatori küljele.

- Bensiinipeeglid, mis reguleerivad bensiini taset.

- Õhkupeeglid, mis reguleerivad õhu voolu.

- Palgutus, mis juhitakse õhkujuhtmesse, et segada õhk ja bensiin õigutes suhetes.

- Idiootplokk, mis reguleerib mootori tööd erinevatel kiirusel.

Karburaatorisüsteem oli efektiivne oma ajal, kuid selle puudused, nagu keeruline kalibreerimine, suurema süsihappegaaside ja saasteainete eraldumine, viisid selle asendamise uuematega, efektiivsematega süsteemidega. Tänapäeval kasutatakse karburaatorisüsteeme peamiselt vanemates autodes või spordimootorites, kus soovitatakse traditsioonilist töötamist.