Karboksüpeptidaaside

Karboksüpeptidaasid (EC 3.4.16.1–3.4.16.6) on ensüümide rühm, mis katalüüsivad peptiidsidemete lõhustumist valgu või peptiidi C-terminuse lähedal. Need ensüümid on seotud mitmete bioloogiliste protsessidega, sealhulgas valgudegradatsiooni, hormoonide töötlemise ja immuunvastuse regulatsiooniga. Karboksüpeptidaasid jagunevad laias laastus kaheks kategooriaks: metallo-karboksüpeptidaasid ja seriin-karboksüpeptidaasid. Metallo-karboksüpeptidaasid vajavad aktiivsuse saavutamiseks metallioonide, nagu tsink või kaltsium, kohalolekut. Seriin-karboksüpeptidaasid seevastu kasutavad aktiivse saidi keskkonda katalüüsreaktsiooni jaoks seriinijääki.

Nende ensüümide toimemehhanism hõlmab tavaliselt vesimolekuli lisamist peptiidsidemele, mille tulemuseks on kahe uue molekuli, karboksüülhappe ja amiini moodustumine. Substraadi spetsiifilisus varieerub suuresti karboksüpeptidaaside vahel, kusjuures mõned ensüümid on väga selektiivsed teatud aminohappejärjestuste suhtes, teised aga võivad lõhustada laiemat valikut peptiide.

Karboksüpeptidaaside füsioloogiline tähtsus on suur. Näiteks osaleb karboksüpeptidaas A, metallo-karboksüpeptidaas, valkude seedimisel seedetraktis. Karboksüpeptidaas E on seotud preprohormoonide töötlemisega neuroendokriinsetes rakkudes. Karboksüpeptidaaside düsfunktsioon on seotud erinevate haigustega, sealhulgas tsüstilise fibroosi ja mitmete vähivormidega, mis rõhutab nende ensüümide keerulist rolli tervise ja haiguse reguleerimisel. Karboksüpeptidaase uuritakse ka võimalike terapeutiliste sihtmärkidena erinevate haigusseisundite raviks.