Kallutused

Kallutused tähistavad informatsiooni töötlemise või otsuste tegemise protsessides tekkivaid kalduvusi, mis võivad moonutada tõendite tõlgendamist. Need võivad tuleneda nii inimese kognitiivsest toimimisest kui ka uuringute, andmete kogumise ja esitamise tingimustest. Korduvad kallutused võivad vähendada usaldusväärsust ning viia tähelepanust välja jäänud aspektide või vääriti jõutud järeldusteni.

Kallutused jagunevad peamiselt kaheks suureks rühmaks: kognitiivsed kallutused ning andmete või meetodite poolest tulenevad kallutused. Kognitiivsed kallutused tekivad inimese mõtlemise omadustest, kui eeldused, tähelepanu või varasemad uskumused suunavad teabe töötlemist. Andmete ja meetodite kallutused hõlmavad valimivaliku ebaõigsust, mõõtmisvigu, andmete valikulisust või esituse viise, mis võivad moonutada järeldusi.

Kallutused võivad esineda erinevates valdkondades, sealhulgas teadusuuringutes, meedias, äris ja avalikus poliitikas. Need võivad viia väärade või liialdatud järeldusteni ning vähendada otsuste aluseks oleva tõendusmaterjali kvaliteeti. Seetõttu on oluline neid märgata ja vähendada ning tagada läbipaistvus ja kriitiline hindamine kõikides faasides.

Mitmekesine allikate kasutamine, kriitiline lähenemine, eelregistreerimine, läbivaatuste kaasamine ning vajadusel topeltpime või sõltumatu kontrolli rakendamine on peamised viisid kallutuste mõju vähendamiseks. Lisaks aitab avatud andmete ja replikatsioonide praktikad suurendada uuringute usaldusväärsust.