Kalendrisüsteemid

Kalendrisüsteemid viitavad erinevatele viisidele, kuidas aega ajaühikutesse, nagu päevad, kuud ja aastad, jaotada ja korraldada. Need süsteemid on ajaarvamise aluseks ning nende struktuur sõltub sageli astronoomilistest tsüklitest, eriti Maa tiirlemisest ümber Päikese (aasta) ja Kuu liikumisest ümber Maa (kuu).

Üks levinumaid kalendritüüpe on päikesekalender, mis põhineb täielikult Maa tiirlemisel ümber Päikese. Gregoriuse kalender, mida enamikus maailmas kasutatakse, on näide päikesekalendrist. Sellel on 365 päeva tavalisel aastal ja 366 päeva liigaastal, et kompenseerida iga-aastast ligikaudu veerandpäevast erinevust.

Kuukalendrid, nagu islamikalender, põhinevad kuutsüklitel. Kuu kestab umbes 29,5 päeva, nii et kuuaasta on tavaliselt lühem kui päikeseaasta, mis põhjustab kuukalendri aastate nihkumise võrreldes aastaaegadega.

Mõned kalendrid on lunisolar-kalendrid, mis ühendavad nii kuu- kui ka päikesetsüklid. Nad kasutavad kuutsükleid kuude määramiseks, kuid lisavad aeg-ajalt lisakuud ehk vaheaastaid, et kalender püsiks sünkroonis aastaaegadega. Näiteks traditsiooniline Hiina kalender on lunisolar-kalender.

Lisaks nendele põhitüüpidele on ajaloo jooksul olnud ja mõnes kultuuris ka tänapäeval kasutusel arvukalt teisi kalendrisüsteeme, mis erinevad aasta, kuu ja päeva pikkuse poolest ning samuti nende tähistamise ja nummerdamise viiside poolest. Kalendrisüsteemide valik ja järgimine on sageli seotud kultuuriliste, religioossete ja praktiliste vajadustega.