Kaitseomaduste

Kaitseomadused viitavad infotehnoloogia süsteemide ja andmete kaitse jaoks vajalikele omadustele. Nende eesmärk on tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus ning pakkuda usaldusväärset alus süsteemide toimimisele riskide ja ohtude korral.

Kõige olulisemad kaitseomadused on tavapäraselt konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus. Lisaks rõhutatakse sageli autentimist, autoriseerimist ja jälgitavust (auditability). Mõnes kontekstis käsitletakse ka mittetagasilükkamist ja vastavust eeskirjadele, et tagada otsuste ja tegevuste läbipaistvus. Kaitseomadused nähakse koos kui terve süsteemi turvalisuse põhialuseid, mis ühendavad tehnilised lahendused ja korralduslikud praktikad.

Kaitseomaduste realiseerimiseks kasutatakse erinevaid meetmeid ja tehnikaid. Konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse krüpteerimist ja juurdepääsupiiranguid; terviklikkuse kontrollimiseks kasutatakse kontrollsummasid, digitaalallkirju ja muud allkirjastamist; kättesaadavuse suurendamiseks tehakse varundamist, režiimid ja jälgitavust. Autentimine ja autoriseerimine määravad, kes võib süsteemi pääseda ja mida teha, ning monitooring ja auditeerimine aitavad tuvastada ja reageerida ohtudele.

Kaitseomadused mängivad keskset rolli info- ja küberjulgestuse juhtimises. Nende hindamine ja haldamine toimub tavaliselt riskipõhiselt, vastavalt rahvusvahelistele ja tööstuslikele standarditele (näiteks ISO/IEC 27001). Nende omaduste kontekst sõltub sageli kasutatava keskkonna iseloomust – pilv-, ettevõtte- või tervishoiuvaldkonnas—ja nõuab pidevat ülevaatust ning uuendamist vastavalt arengutele ja ohtude muutumisele.