Kõnetuvastusprotsess

Kõnetuvastusprotsess, tuntud ka kui automaatne kõnetuvastus (AK) või kõnest tekstiks, on tehnoloogia, mis võimaldab arvutil mõista ja transkribeerida inimkõnet. See on keeruline protsess, mis koosneb mitmest etapist.

Esmalt toimub helisignaali sisestamine, kus mikrofon salvestab räägitud sõnad. Seejärel analüüsitakse akustilist signaali. Siin eraldatakse kõne helilained väiksemateks ühikuteks, mida nimetatakse fonemiteks, ja nende akustilisi omadusi, nagu sagedus ja intensiivsus, uuritakse.

Järgmine oluline samm on akustiline modelleerimine. Akustilised mudelid seostavad foneme või fonemijadukatega konkreetseid akustilisi tunnuseid. Need mudelid on tavaliselt välja õpetatud tohutute helikõneandmete abil.

Samal ajal kasutatakse keelemudelit. Keelemudel ennustab, millised sõnad või fraasid on tõenäoliselt järgmised, tuginedes keele statistilistele omadustele ja levinud sõnaühenditele. See aitab kõrvaldada ebatõenäolised tõlgendused ja parandada transkriptsiooni täpsust.

Lõpuks ühendatakse akustilise ja keelemodelleerimise tulemused, et tuvastada kõige tõenäolisem sõnadejada, mis vastab sisestatud helisignaalile. Tänapäevased kõnetuvastussüsteemid kasutavad sageli masinõpet, eriti süvaõpet, et parandada nende täpsust ja kohanemisvõimet erinevate aktsentide, murrete ja taustamüraga.