Käivitusmeetodid

Käivitusmeetodid viitavad erinevatele viisidele, kuidas mootor käima panna. Need meetodid varieeruvad sõltuvalt mootori tüübist, suurusest ja rakendusest. Üks levinumaid on elektriline käivitus, kus starterimootor kasutab aku energiat mootori väntvõlli pöörlema panemiseks, kuni see ise töötab. See on iseloomulik autodele ja paljudele teistele mootorsõidukitele.

Mõned väiksemad mootorid, näiteks muruniidukitel ja mootorsaeidel, kasutavad tavaliselt käsitsi käivitamist. Siin tõmmatakse köit, mis paneb pöörlema mootori väntvõlli ja käivitab põlemisprotsessi. Ka vanemates autodes ja mõnedes klassikalistes sõidukites võis kohata käsikurviga käivitamist, kus väntvõlli pöörati käsitsi spetsiaalse kangi abil.

Teine käivitusmeetod on õhk- või gaasikäivitus, mida kasutatakse sageli suuremate diiselmootorite puhul, nagu laevadel või tööstusmasinatel. Siin juhitakse suruõhk või põlev gaas silindrisse, et ajendada kolvi liikumist ja alustada mootori tööd. Mõnedes spetsiifilistes rakendustes, eriti kosmose- või lennundustööstuses, kasutatakse ka turbiinipõhiseid käivitusseadmeid, mis annavad mootori käivitamiseks vajaliku pöördemomendi. Hübriidmootorites võib käivitusprotsess olla keerukam, hõlmates nii elektrimootori kui ka sisepõlemismootori koostööd.