Jätkuvõõrtusega

Jätkuvõõrtusega on kontseptsioon, mida kasutatakse Eesti keeleteaduse ja kultuuriteaduste kontekstis, kirjeldamaks püsivat võõrkeelte ja võõra kultuuri mõju keelele, identiteedile ja ühiskondlikule elule. See ei viita üksnes üksikutele laenudele, vaid laiemale kontaktide ja vastastikuse mõjude kajastusele, mis kujundab kõnekeele, kirjanduse ning igapäevase suhtluse mustreid.

Termin moodustub jätku- (pidev, kestlik) ja võõrtus (võõrastuse tunnet) kombinatsioonina; see on mõne kirjutise juures kasutatav kontseptsioon, et tähistada püsiva võõrkeelse ja võõra kultuuri mõju. Mõistest räägitakse nii keelte, kultuuri kui identiteedi tasandil, ning selle kasutus võib sõltuvalt autorist kalduda empiiriliselt või teoreetiliselt.

Keelelises kontekstis hõlmab jätkuvõõrtusega laenude voogu, kalkaatide kasutamist ja sõnavara ning väljenduste muutumist, samuti koodivahetust (keeltevahetust) igapäevases suhtluses. See peegeldab keeleliste kontaktide dünaamikat ning seda, kuidas rahvuslik keel ning ettevõtete ja institutsioonide keelekasutus kohaneb globaalse mõjuga.

Kultuurilises ja sotsiaalses sfääris hõlmab nähtus mõju meediale, haridusele, tarbimis- ja identiteedipraktikatele ning immigratsioonile. Arutelu keskendub nii avatuse ja mitmekesisuse kui ka keelepoliitiliste ja identiteediga seotud küsimuste tasakaalule. Jätkuvõõrtusega on välja pakutud mõiste, mis aitab kirjeldada pikaajalist ja laiapõhjalist kontaktide mõju ühiskonnale.

Seosed: language contact, laenud ja kalkaadid, koodivahetus, keelepoliitika, kultuuriline globalization.