Jälgimissüsteeme

Jälgimissüsteemid on tehniliste lahenduste kogum, mis koguvad, edastavad ja töödeldavad andmeid objekti, isiku või looma asukoha ning oleku kohta. Need on mõeldud otseselt liikumise, seisundi ja kontekstipõhiste näitajate jälgimiseks ning neid kasutatakse erinevates valdkondades, nagu teadus, logistika ja turvalisus.

Süsteemid koosnevad mitmest põhielemendist: mõõteseadmetest ja anduritest, andmeedastusvõrkudest ning aruandlus- või analüüsitarkvarast. GNSS-seadmed (nt GPS, Galileo) annavad täpse asukoha, samas RFID-, Bluetooth- või mobiilsete andmesideühenduste abil on võimalik jälgida lühemate vahemaade ja varade liikumist. Andmed kogutakse reaalajas või mõne perioodi tagant ning töödeldakse tarkvarakeskkonnas, mis võib pakkuda reaalajas navigeerimist, ajalugu, kiirust, vertikaalset liikumist ja lisakontekstina temperatuuri või muid näitajaid.

Valdkonnad, kus jälgimissüsteeme laialdaselt rakendatakse, hõlmavad teaduslikku uuringut ja looduskaitset (loomade liikumise ja migratsiooni jälgimine), tarneahela haldust ja logistikat (varade, kauba ja sõidukite asukoha jälgimine), ohutuse ja tööjõu haldamist (inimeste asukoha jälgimine töökeskkonnas ning kriisireageerimise paremaks korraldamiseks).

Peamised eelised on parem ressursside kasutus, suurem olukorrateadlikkus ja kiirem reageerimine, kuid vaidlused hõlmavad kulusid, energiahulga ja privaatsuse ning andmekaitse kaalutlusi. Jälgimissüsteemide areng areneb koos GNSS-i, IoT-i ja mobiilsete võrkude laienemisega, mis võimaldavad rohkem automatiseerimist ja integreeritud andmete analüüsi.