Infrapunatemperatuurimõõtjate

Infrapunatemperatuurimõõtjad, tuntud ka kui infrapunatermomeetrid või pyromeetrid, on seadmed, mis mõõdavad temperatuuri kaugelt, tuvastades objekti poolt kiiratud infrapunakiirgust. Kõik objektid, mille temperatuur on absoluutsest nullpunktist kõrgem, kiirgavad infrapunaenergiat. Mida kõrgem on objekti temperatuur, seda intensiivsem on kiirgus. Infrapunatemperatuurimõõtja tuvastab selle kiirguse ja muundab selle temperatuurinäiduks.

Need seadmed koosnevad tavaliselt optilisest süsteemist, mis keskendab infrapunakiirguse detektorile. Detektor, sageli termopil või püroelektriline andur, neelab kiirguse ja genereerib elektrisignaali, mille suurus sõltub saadud energiast. Seejärel töötleb elektroonika seda signaali ja kuvab temperatuuri digitaalsel või analoogsel ekraanil. Mõõtmise täpsust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas objekti emissiivsus (võime infrapunakiirgust kiirata) ja keskkonnatemperatuur.

Infrapunatemperatuurimõõtjaid kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades. Meditsiinis kasutatakse neid kehatemperatuuri mittekontaktseks mõõtmiseks, näiteks otsaesise termomeetritena. Tööstuses kasutatakse neid masinate, elektrikomponentide ja protsesside temperatuuri jälgimiseks ilma otsese füüsilise kontaktita, mis on kasulik kuumade või ohtlike objektide puhul. Ehituses ja kodumajapidamises aitavad need tuvastada soojalekkeid hoones või kontrollida seadmete temperatuuri. Nende mittekontaktne olemus muudab need eriti sobivaks liikuvate, raskesti ligipääsetavate või steriliseerimist vajavate pindade mõõtmiseks.