Infrapunatemperatuurimõõtjaid

Infrapunatemperatuurimõõtjad, tuntud ka kui infrapunatermomeetrid või pyromeetrid, on seadmed, mis mõõdavad temperatuuri kaugelt, ilma otsese füüsilise kontaktita. Need seadmed tuvastavad objekti poolt kiiratavat infrapunakiirgust ja muundavad selle temperatuurinäiduks. Kõik objektid, mille temperatuur on absoluutsest nullpunktist kõrgem, kiirgavad infrapunakiirgust, mille intensiivsus sõltub objekti temperatuurist ja selle emissiivsusest.

Infrapunatemperatuurimõõtjad töötavad, kogudes seda infrapunakiirgust optilise süsteemi abil, mis fokuseerib selle detektorile. Detektor muundab kiirguse elektriliseks signaaliks, mille tugevus on proportsionaalne sissetuleva kiirguse intensiivsusega. Seejärel töötleb seadme elektroonika signaali, võttes arvesse objekti emissiivsust, ja kuvab tulemuse temperatuurinäiduna. Emissiivsus on objekti võime kiirata infrapunakiirgust ja selle väärtus varieerub materjaliti. Tumedamad ja karedamad pinnad kiirgavad enamasti paremini kui heledad ja läikivad pinnad.

Nende seadmete eelised hõlmavad kiirust, ohutust ja võimalust mõõta temperatuuri kõrgetel, ohtlikel või raskesti ligipääsetavatel objektidel. Infrapunatemperatuurimõõtjaid kasutatakse laialdaselt tööstuses (nt metallurgia, toidutööstus, masinate hooldus), meditsiinis (nt nn püstoltermomeetrid otsaesise temperatuuri mõõtmiseks), ehituses ja kodumajapidamises. Täpsus võib varieeruda sõltuvalt seadme kvaliteedist ja kasutatavatest tingimustest, sealhulgas ümbritsevast temperatuurist ja objekti emissiivsusest.