Indeksatsioonide

Indeksatsioonide mõiste viitab automaatsele rahaliste summade kohandamisele vastavalt kindlale indeksile, näiteks tarbijahinnaindeksile (THI). Selle eesmärk on säilitada ostujõud ning vähendada inflatsiooni mõju lepingupõhistele maksetele. Indeksatsioonide rakendamine on levinud palgalepingutes, pensionides, üürilepingutes ning mõnes finantsinstrumendis ja avalikes teenustes.

Kasutusmehhanism on järgmine: kui indeks tõuseb, kohandatakse vastav makse või tasu vastavalt kasvuprotsendile; kui indeks langeb, väheneb summa vastavalt. Lepingus määratakse kasutatav indeks, kohandamise sagedus (nt iga aasta või iga poolaasta) ning võimalik üleminekuskeem. Indeksatsioonide kasutamine vähendab ostujõu kahju ja inflatsiooniriski ning suurendab lepingute prognoositavust. Samas lisab see lepingutele keerukust ning suurendab sõltuvust ametlike statistiliste andmete täpsusest; viivitused ja tõlgendamisprobleemid võivad juhtuda.

Kasutusalad ja näited hõlmavad palga- ja pensionisüsteeme, üürilepinguid, mõningaid maksustatavaid piirid ning mõningaid finantslepinguid. Ajalugu: indeksatsioonide kasutus on laienenud peamiselt 20. sajandil, kui inflatsiooni ja hinnamuutuste riskid muutsid lepinguplaani oluliseks. Täna on indeksatsioonid tavaline tööriist nii avalikus kui erasektoris, aidates toime tulla majanduskeskkonna muutustega.