Immuunsuse

Immuunsus ehk keha võime kaitsta end haigustekitajate vastu. See hõlmab mehhanisme, mis tuvastavad patogeene ning piiravad nende levikut ja kahjustusi.

Immuunsüsteem koosneb elunditest, rakkudest ja molekulidest. Olulised elundid on luuüdi, põrn, lümfisõlmed ja mandlid. Peamisi immuunrakke moodustavad lümfotsüüdid (B- ja T-rakud) ning fagotsüüdid (fagotsüüdid). Molekulaarset tasandit esindavad antikehad ja komplement süsteem, mis aitavad haigustekitajate vastu võidelda.

Kaasasündinud immuunsus (loomulik immuunsus) on olemas kohe sünnist alates ning tegutseb kiiresti, pakkudes üldist kaitset. Selle mehhanismide hulka kuuluvad barjäärid (nahk ja limaskestad), põletikuvastus ja fagotsütoosi mehhanismid.

Adaptivne immuunsus ehk omandatud immuunsus tekib siis, kui keha kohtub patogeenidega ja arendab spetsiifilise vastuse. Lümfotsüüdid, eriti B- ja T-rakud, toodavad antikehi ning arendavad immunmälu, mis võimaldab järgmisel korral kiiremat ja tõhusamat kaitset.

Vaktsineerimine aitab arendada adaptiivset immuunsust ja pakkuda kaitset haiguste vastu, vähendades levikut ning raskete haiguste esinemist. Immuniseerimine on oluline osa rahvatervisest.

Immuunsüsteemi häired hõlmavad allergiaid, autoimmuunhaigusi ja immuunpuudulikkust, mis võivad suurendada infektsioonide ohtu. Elustiil ja keskkond võivad immuunsust mõjutada: piisav uni, mitmekesine toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja ajakohane vaktsineerimine tugevdavad kaitset.