Hübridisatsioon

Hübridisatsioon on keemias ja bioloogias kasutatav mõiste, mis viitab kahte või enam eri elemendi või organismi omaduste ja omaduste segunemisele, et looda uusi struktuure või liike. See protsess võib toimuda nii in vitro (laboris) kui ka in vivo (looduslikus keskkonnas).

Keemias tähendab hübridisatsioon enamasti aatomite või molekulide omaduste segunemist, et moodustada uusi ühendusi. Näiteks on orgaanilises keemias sagedane hübridisatsioon spühbrüüdide (sp²) ja tetraeediaalse (sp³) vahel, mis mõjutab aatomite ja molekulide geomeetrilist kujundit. Hübridisatsioon võimaldab selgitada keemiliste sidemete stabiilsust ja molekulide reaktivsust. Näiteks eteen (C₂H₄) on sp²-hübridiseeritud, mis annab sellele plaanarilise struktuuri.

Bioloogias viitab hübridisatsioon tavaliselt kasvatatud taimede või loomade omaduste segunemisele, et saada uusi liike või sorte. Näiteks on hübridisatsioon kasutusel põldviljade, puuviljade ja õuelillude tootmisel, et parandada vastupidavust, viljatusu või väljanägemist. Tuntud näide on *Triticale*, mis on hübrid taimede *Triticum* (rohi) ja *Secale* (rohi) vahel.

Hübridisatsioon võib ka viidata DNA hübridisatsioonile, mis on molekulaarbioloogias kasutatav meetod, et määrata geneetilisi seoseid. Selle meetodi puhul segunevad komplementaarsed DNA-juked, et moodustada ühend, mille stabiilsus võimaldab geneetiliste analüüside sooritamist.

Hübridisatsioon on oluline protsess nii teaduslikus uuringus kui ka praktikas, et luua uusi lahendusi ja parandada olemasolevaid omadusi.