Hõõrdematerjalid

Hõõrdematerjalid, tuntud ka kui pidurdusmaterjalid, on spetsiaalsed komposiitmaterjalid, mida kasutatakse pidurisüsteemides hõõrdejõu tekitamiseks ja liikumise aeglustamiseks või peatamiseks. Nende peamine funktsioon on muuta kineetiline energia soojuseks. Hõõrdematerjalide valik sõltub rakendusest, sealhulgas nõutavast pidurdusvõimest, temperatuuritaluvusest, vastupidavusest ja kuluefektiivsusest.

Traditsiooniliselt on hõõrdematerjalid olnud asbestipõhised, kuid nende terviseohtude tõttu on asbesti kasutamine nüüdseks enamikus riikides keelatud. Kaasaegsed pidurdusmaterjalid jagunevad laias laastus mitmesse kategooriasse. Orgaanilised pidurdusmaterjalid (non-asbestos organic, NAO) sisaldavad mitmesuguseid kiudusid, täiteaineid ja sideaineid, nagu klaaskiud, süsinikkiud, kautsukk, metalliosakesed ja vaigud. Poolmetallilised pidurdusmaterjalid sisaldavad suurt hulka metallipulbreid (nt raud, vask, teras) ja orgaanilisi komponente. Keraamilised pidurdusmaterjalid kasutavad keraamilisi kiude ja täiteaineid, pakkudes suurepärast kuumakindlust ja kulumiskindlust. Metallilised pidurdusmaterjalid koosnevad peamiselt metallisulamitest, mida kasutatakse sageli kõrge jõudlusega rakendustes, kus on vajalik äärmine vastupidavus. Hõõrdematerjalide koostis ja struktuur on hoolikalt kavandatud, et tagada optimaalne hõõrdetegur, stabiilsus erinevates temperatuuritingimustes ja minimaalne kulumine nii piduriklotsidele kui ka pidurikettale või -trumlile.