Hospitaliseerimise

Hospitaliseerimine on patsiendi vastuvõtmine haiglasse ja seal viibimine meditsiinilisel otstarbel, et saada vajalikku diagnostikat, jälgimist ja ravi. Haiglaravi võimaldab pidevat arstlikku järelevalvet, intensiivset hooldust ning vajadusel kirurgilisi või sünnitusega seotud sekkumisi. Eri juhtudel võib hospitaliseerimine hõlmata ka vaimse tervise ravi või rehabilitatsiooniplaani rakendamist.

Näidustused hospitaliseerimiseks põhinevad patsiendi tervislikul seisundil: ägedad haigused või vigastused, mis vajavad ööpäevara jälgimist või erakorralist ravi; diagnostilised protseduurid, mida kodustes tingimustes ei ole mõistlik või võimalik teha; planeeritud kirurgilised sekkumised, sünnitus ja mõnikord vaimse tervise kriisiga seotud hooldus. Lisaks võib haiglaravi olla vajalik patsiendi taastumise või suunamise korral püsivama ravi saamiseks.

Protsess koosneb tavaliselt suunamisest (arsti või kiirabi kaudu), esmase hindamise ja diagnostika tegemisest ning raviplaani koostamisest. Patsient võib siseneda haiglasse erinevatel teed: kiirabiga, perearsti või eriarsti suunamisest. Varem või hiljem järgneb järeluuringute ja hoolduse planeerimine ning ravi lõpetamine väljakirjutusega, mille käigus koostatakse jätkuva ravi või taastusravi plaan ning vajadusel korraldatakse hooldusteenused kodus või teises asutuses.

Haiglaravi kaasneb teatud riskide ja kuludega ning see peab tagama turvalise, eetilise ja patsiendikeskse hoolduse. Patsientidel on haiglas õigused, sealhulgas informeeritud nõusolek, konfidentsiaalsus ja osalus otsustusprotsessides.