Hüdroklloorfluorosüsivesinikud

Hüdroklloorfluorosüsivesinikud, tuntud ka kui HCFC-d, on keemiliste ühendite rühm, mis koosneb vesinikust, kloorist, fluorist ja süsinikust. Need ained on olnud laialdaselt kasutusel alates 1990. aastatest CFC-de (klorofluorosüsivesinikud) järkjärgulise väljafaasumise järel, peamiselt jahutusainetena, aerosoolide propellantidena ja vahutekitajana.

HCFC-d on CFC-dest keskkonnasõbralikumad, kuna neil on väiksem osoonikihti kahandav potentsiaal. Siiski on neil endiselt märkimisväärne osoonikihti kahandav toime ja need on ka võimsad kasvuhoonegaasid, mis aitavad kaasa kliimamuutustele. Seetõttu on rahvusvahelised lepingud, nagu Montreali protokoll, ette näinud ka HCFC-de järkjärgulise väljafaasumise.

Kuigi HCFC-de tootmine ja tarbimine on enamikus riikides juba oluliselt vähenenud, on nende täielik väljafaasumine veel töös. Otsitakse ja arendatakse alternatiivseid aineid, millel oleks madalam keskkonnamõju, sealhulgas hüdrofluorosüsivesinikud (HFC-d) ja looduslikud külmaained, nagu ammoniaak ja süsinikdioksiid. Nende üleminekute eesmärk on kaitsta osoonikihti ja leevendada kliimamuutusi.