Hõõrdumisjõud

Hõõrdumisjõud on mehaaniline jõud, mis takistab kahe pinna libisemist teineteise suhtes. See jõud on alati suunatud vastupidi keha liikumisele või sellele liikumiskalduvusele. Hõõrdumisjõud ei ole konstantne, vaid sõltub mitmetest teguritest, peamiselt kahe kontakteeruva pinna omadustest ja nendevahelisest survest.

Eristatakse kahte peamist tüüpi hõõrdumisjõudu: staatiline hõõrdumine ja kineetiline hõõrdumine. Staatiline hõõrdumine mõjub kehale seni, kuni see on paigal ja seda üritatakse liikuma panna. See hõõrdumise liik on tavaliselt suurem kui kineetiline hõõrdumine, mis tekib siis, kui keha juba liigub. Kineetilist hõõrdumist nimetatakse ka libisemishõõrdumiseks. Lisaks nimetatakse ka veeretakistust hõõrdumise erivormiks, mis tekib siis, kui üks keha veereb teise pinnal.

Hõõrdumisjõu suurus sõltub pindade karedusest ja materjalidest. Mida karedamad või ebatasasemad pinnad on, seda suurem on tavaliselt hõõrdumisjõud. Samuti on hõõrdumisjõud suurem, kui pinnad surutakse tugevamini kokku. Seda seostutab hõõrdetegur, mis on materiaalsõltuv konstant. Hõõrdumisjõud on oluline paljudes igapäevaelu ja tehnoloogia aspektides, alates kõndimisest ja pidurdamisest kuni masinate toimimiseni. Samas võib see ka põhjustada energiakadu ja materjali kulumist.