Fosfaatväetiste

Fosfaatväetised on mineraalväetised, mis sisaldavad fosforit, ühte taimekasvuks ja arenguks vajalikust peamisest toitainest. Fosfor on oluline paljudes taimefüsioloogilistes protsessides, sealhulgas fotosünteesis, hingamises, energiatranspordis ning DNA ja RNA moodustumises. Ilma piisava fosforita on taimekasv aeglustunud ja saagikus väheneb.

Fosfaatväetised saadakse peamiselt looduslikest fosfaadirikastest kivimitest, nagu apatit ja fosforiit. Need kivimid töödeldakse keemiliselt, et muuta fosfor taimele kättesaadavasse vormi. Levinumad fosfaatväetised on superfosfaat, topeltsuperfosfaat ja ammooniumfosfaadid (näiteks monoammooniumfosfaat ja diammooniumfosfaat). Superfosfaat sisaldab umbes 16-20% P2O5 (fosforpentoksiidina väljendatud fosforisisaldus), topeltsuperfosfaat aga 40-46% P2O5. Ammooniumfosfaadid on lisaks fosforile ka lämmastikuallikad.

Fosfaatväetisi kasutatakse laialdaselt põllumajanduses, et suurendada saagikust ja parandada kultuuride kvaliteeti. Neid rakendatakse enne külvi või külvi ajal, et tagada fosfori kättesaadavus taime juurtele arengu varajastes etappides. Fosfori liikumine mullas on piiratud, seetõttu on oluline, et väetis oleks juurte lähedal. Üleliigne fosfori kasutamine võib aga põhjustada keskkonnaprobleeme, nagu eutrofeerumine veekogudes, kuna fosfor võib sademete või drenaaži kaudu vette sattuda. Seetõttu on oluline järgida soovitatud väetamiskoguseid ja -aegu.