FTIRspektroskoopiat

FTIR-spektroskoopia on analüüsimeetod, mis uurib molekulide sidemete vibratsioonide resonantsust infrapunakiirguse neeldumise kaudu. Iga funktsionaalrühm tekitab omapärase absorptsioonikõvera spektris, mistõttu FTIR-i kasutatakse sageli ainete identifitseerimiseks ja koostise hindamiseks. Spekter toimib kui aine sõrmejälg.

Seade koosneb infrapunakiirgusallikast, interferomeetrist (tavaliselt Michelsoni tüüpi), proovide teekonnast ning detektorist. Kõige sagedamini kogutakse andmeid transmittiooni või anderted totaalse Reflektsiooni (ATR) abil. Interferomeeter tekitab interferogrammi; arvutiga rakendatakse Fourier’ teisendust, mille tulemusena saab spektri, mis kirjeldab neeldumist wavenumberi funktsioonina.

Proov võib olla vedelik, lahus, poolvedelik või tahke. Traditsiooniline lähenemine kasutab transmittsiooni spektrit, kuid ATR-metod on mugav tahkete ja vedelike jaoks ning seda saab kombineerida erinevate kattealadega. Detektoriteks on näiteks HgCdTe (MCT) või DTGS tüüpi sensoorid, mis osutuvad härmavõimsuse mõõtmiseks. Spektri saadakse arvutil, kus tehakse baseline-korrigeerimisi ja võrreldakse sama või sarnaste ainete kirjanduse ja standardspektritega.

Rakendused hõlmavad aine identifitseerimist ja kvantitatiivset analüüsi keemiast farmatseutiale, polümeeride ja materjalide kvaliteedikontrollile, keskkonna- ning arheoloogiaalaseid uuringuid. FTIR on kiirem ja mitte-põlev- või mitte-lõhustav meetod, kuid keerukamate segude puhul võib tõlgendamine nõuda täiendavat standardiseerimist ning spetsiaalset andmelisust.