Eraõhusõidukite

Eraõhusõidukite on ajalooline mõiste, mida kasutatakse viitamaks varase lennunduse õhusõidukite kogumile. Ajalooline raam katab peamiselt 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani, kuigi mõnede autorite jaoks võib piir olla laiem. Sellesse kategooriasse kuuluvad nii kergemate kui raskemate konstruktsioonide õhusõidukid, mis loodi katsetuste ja arenduste tarbeks. Varasemas faasis tegid olulise alguse balloonid ja õhulaevad; hiljem tulid esile varased gliderid ning mootoriga lennukid, mis tõstsid lennu kontrolli ja jõudlust. Eraõhusõidukite uurimine aitas kaasa aerodünaamika, konstruktsioonide ja mootori arendustele ning lõppkokkuvõttes vormisid need teed kaasaegsele lennundusele. Tänapäeval säilitatakse paljusid eraõhusõidukite näiteid muuseumides ja arhivides, kus nende tehnoloogiat ja ajaloolist konteksti uuritakse ning koolitatakse.