Eneseviiteids

Eneseviiteids ehk eneseviited on teaduspublikatsioonides viited, mis suunavad lugeja autorile kuuluvatele varasematele publikatsioonidele. Need viited tekivad siis, kui uus töö kasutab või arendab varasemas töös kirjeldatud meetodeid, andmeid või teoreetilisi aluseid, või kui lugejale antakse täpne ligipääs varasemale tööle.

Eneseviiteid kasutatakse konteksti loomiseks ja töö arengu jälgimiseks, samuti reprodutseeritavuse parandamiseks ning asjakohaste lähteandmete või metoodikate suunamiseks. Nende eesmärk ei ole peidetud enesepromoatsioon, vaid selgelt seotud ja asjakohane viitamine. Liigne eneseviide võib tekitada mulje, et autor ületähtsustab oma mõju või mõjutab hindamiskriteeriume.

Hindamises ja bibliomeetrilistes analüüsides jälgitakse sageli eneseviidete määra. Mõnel alal on kehtestatud piirangud või soovitused eneseviidete arvule ning nende eraldi märkimisele. Õige kasutus hõlmab asjakohast ja täpset viitamist, vajaduse korral varasema töö eraldi esitust ja selgitust, kuidas see panustab praegusesse uurimisse.

Seotud mõisted hõlmavad bibliomeetriat, viitamist ja eetilisi juhiseid viidete kasutamisel. Eneseviiteid käsitletakse tavaliselt osana terviklikust viitamispraktikast, mille eesmärk on läbipaistvus, täpsus ja teadusliku arengu selge jälgitavus.