Enesemääratlusest

Enesemääratlus on isiku õigus ise otsustada oma elu üle, sealhulgas oma rahvuse, etnilise päritolu, soo, usutunnistuse ja muude isiklike omaduste osas. See põhimõte on tunnustatud rahvusvahelises õiguses ning seda peetakse üheks olulisemaks inimõiguseks. Rahvusvahelises õiguses tuleneb enesemääratlusõigus eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjast ja rahvusvahelistest inimõiguslepingutest.

Enesemääratlus laieneb mitmetele valdkondadele. Rahvuslik enesemääratlus tähendab, et rahvad võivad vabalt määrata oma poliitilise staatuse ja arengutee. Etnilise enesemääratluse puhul on tegemist individuaalse õigusega kuuluda või mitte kuulumast kindlasse etnilisse gruppi ning seda mõjutavad ajaloolised, kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid. Sooline enesemääratlus puudutab isiku enda tunnetust oma soost, mis ei pruugi vastata sünnipäraselt määratletud soole.

Enesemääratlusest tuleneb ka õigus vabadusele ja turvalisusele, mis tähendab, et kedagi ei tohi ilma õigusliku aluseta kinni pidada ega vangistada. Samuti seostub see usuvabaduse ja usu- või veendumuste vabadusega, lubades igaühel vabalt valida, järgida ja vahetada oma usku või veendumusi. Erinevate valdkondade enesemääratlus on oluline üksikisikute väärikuse ja autonoomia tagamiseks ühiskonnas.