Elektronaffinitsiooni

Elektronaffinitsioon on energia, mis kaasneb elektroni lisandumisega neutraalsele aatomile või molekulile gaasifaasis moodustades negatiivse iooni. Protsess võib vabastada energiat või vajada energiat: kui lisandumine eksotermne, on affinitsioon positiivne; kui see on endotermne, võib affinitsioon olla negatiivne.

Mõõtmine ja tähistus: elektronaffinitsiooni mõõdetakse gaasifaasis ning väljendatakse tavaliselt kilodžaulides per mol (kJ/mol) või elektronvoltides (eV). ECM: X(g) + e− → X−(g). EA on energia muutus iooni moodustumisel; positiivne EA tähendab energia vabanemist, negatiivne EA tähendab energia vajadust.

Perioodiline trend ja näited: üldiselt suureneb elektronaffinitsioon paremal pool perioodilisustabelit ning kõrgematel ridadel väheneb. Halogeenidel on suur affinitsioon, näidates tugevat iooni moodustumise tendentsi; heelium ja teised haruldased gaasid on väga väikese või negatiivse affinitsiooniga. Näited ligikaudsete väärtustega: F ≈ 328 kJ/mol, Cl ≈ 349 kJ/mol, O ≈ 141 kJ/mol. Hapnikul ja lähedastel elementidel võib olla väiksem või isegi negatiivne EA (nt N on umbes −6 kJ/mol). H-lähedane väärtus on umbes 73 kJ/mol.

Molekulid ja rakendused: molekulide elektronaffinitsioon võib olla positiivne või negatiivne ning mõjutab anioonide moodustumist ja keemilist reaktiivsust. EA on oluline keemiliste sidemete iseloomustamisel, elektronegatiivsuse mõistmisel ja materjaliteaduses, sealhulgas pooljuhendite ja katalüsaatorite uuringutes.