Elektrolüüsiraku

Elektrolüüsiraku, ka elektrolüüsi- või galvaaniraku, on elektrokeemiline seade, mis muudab elektrilise energia keemiliseks energiaks või vastupidi. See põhineb elektrolüüsi põhimõttel, kus elektrivool põhjustab keemilisi reaktsioone elektrolüütilises lahuses või sulamises.

Elektrolüüsiraku peamised osad on anood, katood ja elektrolüüt. Anood on positiivselt laetud elektrod, kus toimub oksüdatsioon (elektronide kaotamine), ning katood on negatiivselt laetud elektrod, kus toimub redutseerimine (elektronide saamine). Elektrolüüt on vedelik või sulam, mis võimaldab ioonide liikumist elektrodide vahel.

Elektrolüüsiraku põhimõte on vastupidane akumuleeriva raku omale. Akumuleeriv raku juures muundatakse keemiline energia elektriliseks, kuid elektrolüüsiraku juures kasutatakse välise elektrivoolu keemiliste reaktsioonide soodustamiseks. Tuntud näide on vesi elektrolüüs, kus vee lahusest saadakse vesiniku ja hapnikku.

Elektrolüüsirakuid kasutatakse mitmesugustes tehnoloogiates, näiteks metallide elektrolüütilises puhastamises, korrosiooni kaitseks või keemiliste ühendite tootmisel. Nad on ka olulised vesiniku tootmise jaoks, kui alternatiivne energiakandja. Elektrolüüsiraku efektiivsus sõltub paljude teguritest, näiteks temperatuurist, elektrolüüdi koosseisust ja elektrodide materjalist.

Elektrolüüsirakuid võib kasutada ka laboris keemiliste eksperimentide käigus, näiteks elektrolüütilise sünteesi jaoks. Nad on olulised ka akude ja elektrolüütiliste seadmete arendamisel, mis on vajalikud uute energiasüsteemide loomiseks.