Ekstinktsioonikõver

Ekstinktsioonikõver ehk kustumiskõver on graafiline kujutis, mis näitab, kuidas valguse intensiivsus väheneb läbides keskkonda, mis sisaldab hajutavaid või neelavaid osakesi. Seda mõistet kasutatakse peamiselt astronoomias, kus see kirjeldab tähtedest tuleva valguse nõrgenemist, kui see läbib interstellarsest tolmust koosnevat keskkonda. Ekstinktsioon on tingitud kahest peamisest tegurist: neeldumisest ja hajumisest. Neeldumine toimub, kui tolmuosakesed neelavad osa valguse energiast ja muudavad selle soojuseks. Hajumine toimub, kui tolmuosakesed suunavad valguse erinevatesse suundadesse, vähendades seega vahetult vaatlejani jõudva valguse hulka.

Ekstinktsioonikõver on üldjuhul mitte-lineaarne ja selle kuju sõltub tolmuosakeste suurusest, koostisest ja tihedusest. Astronoomias on ekstinktsioonikõverid sageli keerulised, näidates erinevat nõrgenemist erinevatel lainepikkustel. Näiteks ultraviolettvalgus on tolmu poolt tugevamalt neelduv ja hajuv kui punane valgus. Seda nähtust kasutatakse ära tähtede kauguse ja interstellari keskkonna omaduste määramisel. Ekstinktsioonikõver on oluline tööriist kosmoloogias ja astrofüüsikas, aidates uurida universumi koostist ja struktuuri.