Ekstinktsioonikõveraid

Ekstinktsioonikõveraid, tuntud ka kui kustumiskõveraid või absorbereeruvuskõveraid, on füüsikalises keemias ja astronoomias kasutatavad graafikud, mis kujutavad aine või objekti poolt valguse neeldumise või kustumise sõltuvust lainepikkusest. Need kõverad on olulised mitmesugustes teadusvaldkondades, alates materjaliteadusest kuni astronoomiliste objektide koostise määramiseni.

Ekstinktsioonikõverad näitavad, kuidas aine interakteerub erinevate elektromagnetkiirguse lainepikkustega. Tavalise materjali puhul põhjustab neeldumisprotsess kustumist, mis tähendab, et valgus ei jõua teiselt poolt sama intensiivsusega kohale. Kõveritel on sageli piigid ja orud, mis vastavad konkreetsete lainepikkuste tugevale neeldumisele või läbilaskvusele. Need piigid on tingitud aine molekulaarsest või aatomilisest struktuurist ning elektronide energiatasemete vahelistest üleminekutest.

Astronoomias kasutatakse ekstinktsioonikõveraid tähtedelt ja galaktikatest tuleva valguse analüüsimiseks. Tähtedevaheline tolm ja gaas neelavad ja hajutavad valgust, muutes sellega meie poolt Maalt vaadatavat spektrit. Analüüsides seda muutust ehk kustumiskõverat, saavad astronoomid tuvastada tolmude koostist, temperatuuri ja ruumilist jaotust, samuti hinnata vahemaa pikkust. Erinevad tolmude koostised annavad erineva kuju ja astme kustumiskõveraid, mis võimaldavad neid eristada. Ekstinktsioonikõverate uurimine on seega fundamentaalse tähtsusega meie universumi mõistmiseks.