Dissotsiatsioonikonstantidega

Dissotsiatsioonikonstantidega on keemias kasutatavaid suurusi, mis kirjeldavad happe- või aluse lahuses toimuvat tasakaalu ionide ja molekulide vahel. Need konstantide väärtused kirjeldavad, kui suure osa ainest lahuses ioniseerub.

Happe dissotsiatsioonikonstant Ka kirjeldab happe lahustumist vees: HA ⇌ H+ + A−. Ka = [H+][A−]/[HA]. Bassi dissotsiatsioonikonstant Kb kirjeldab aluse lahustumist vees: B + H2O ⇌ BH+ + OH−; Kb = [BH+][OH−]/[B].

pKa ja pKb on Ka ja Kb logaritmilised vasted: pKa = -log10 Ka, pKb = -log10 Kb. Ka ja Kb on seotud ka Kw-ga: Ka × Kb = Kw ning pKa + pKb = pKw (25°C ≈ 14). Seetõttu on kontekst, kus sama konjugaatpaaril on antud pKa, teine pool võib näidata tugevust teises suunas.

Dissotsiatsioonikonstantide kasutus hõlmab pH hindamist, happesuse- ja alususisu ennustamist ning buffersüsteemide kavandamist. Henderson-Hasselbalchi võrrand abil on võimalik arvutada pH, kui on teada hapete või baaside kontsentratsioonide suhted: pH = pKa + log([A−]/[HA]) hapete korral või pH = pKa + log([B]/[BH+]) baaside korral vastavalt kontekstile.

Polüpootiliste hapete puhul on olemas Ka1, Ka2 jne, mis kirjeldavad järjestikust deprootonimist. Näited: äädikhappe pKa ~ 4.76; ammoniaki pKa ~ 9.25. Temperatuur ja lahuse ioontugevus muudavad dissotsiatsioonikonstante ning seetõttu on tegemist temperatuuriga sõltuvate suurustega, mis võivad lahuseomadusi märkimisväärselt mõjutada.