Diskursioonianalüüs

Diskursioonianalüüs on teadusharu, mille eesmärk on uurida, kuidas keel ja kommunikatsioon kujundavad ning peegeldavad sotsiaalseid tähendusi, identiteete ning võimusuhteid. Selle vaatepunkti aluseks on arusaam, et diskursused ei ole pelgalt kirjeldused maailmast, vaid toodavad reaalsust ning soodustavad teatud prakside ja sotsiaalsete struktuuride säilimist või muutumist. Diskursioonid võivad ilmuda tekstides, kõnes, meediakajastuses ja institutsioonides.

Kriitiline diskursioonianalüüs (CDA) on selle ala tuntuma suuna, mis rõhutab, kuidas diskursused loovad ja õigustavad sotsiaalseid võimuerinevusi, ideoloogiaid ja hierarhiaid. Juured ulatuvad sotsiolingvistikasse ja Foucault’likku mõttemällu; olulised teoreetikud on Norman Fairclough, Teun A. van Dijk ja Ruth Wodak. CDA hinnatakse kriitiliselt konteksti ja sotsiaalseid eesmärke.

Metoodiliselt on diskursioonianalüüs peamiselt kvalitatiivne ja kontekstipõhine. Andmed võivad olla poliitilised kõned, meediatekstid, kampaaniamaterjalid või intervjuud. Analüüs keskendub teksti struktuurile, intertekstuaalsusele, interdiscursiivsusele, retoorikale, kõnepositsioneerimisele ja diskursiivsete ressursside kasutusele. Erinevad lähenemised hõlmavad CDA-d, konversatsioonianalüüsi ja korpusepõhist diskursioonianalüüsi.

Diskursioonianalüüsi peamine eesmärk on kirjeldada ja selgitada, kuidas keel kujundab reaalsust, milliseid sildistusi ja hoiakuid see kannab ning kuidas diskursused võivad vahendada või lõpuks muuta ühiskondlikke praktikaid. Rakendused ulatuvad meediast ja poliitilisest kommunikatsioonist hariduse ja organisatsioonikultuurini.