Diiselkütuseid

Diiselkütuseid, tuntud ka kui diislikütus, on vedelkütus, mida saadakse nafta destilleerimisel. Sellel on kõrgem energiatihedus võrreldes bensiiniga ja seda kasutatakse peamiselt diiselmootorites, mida leidub veoautodes, bussides, rongides, laevades ja mõnedes sõiduautodes. Diiselmootorid on tuntud oma kütusesäästlikkuse ja vastupidavuse poolest.

Diiselkütuse põhikomponendid on süsivesinikud, mille ahelad on pikemad kui bensiini omad. See pikem ahel annab diislikütusele kõrgema süttimistemperatuuri ja vajab süttimiseks kokkusurumist, mitte sädet nagu bensiinimootorites. Diislikütuse kvaliteeti hinnatakse seabunumbri järgi, mis näitab selle süttimisomadusi. Kõrgem seabunumber tähendab paremat süttivust.

Viimastel aastatel on diislikütuse keskkonnamõju vähendamiseks võetud kasutusele madalama väävlisisaldusega diislikütused. Väävel on looduslikult esinev komponent naftas ja selle põlemisel tekivad saasteained nagu vääveldioksiid, mis põhjustab happevihma ja hingamisteede probleeme. Madala väävlisisaldusega diislikütuse kasutamine aitab vähendada nende kahjulike heitmete hulka.

Lisaks traditsioonilisele naftapõhisele diislikütusele on välja töötatud ka alternatiivseid diislikütuseid, nagu biodiisel, mida toodetakse taimeõlidest või loomsetest rasvadest. Biodiisel võib olla taastuv ressurss ja selle põlemisel tekib vähem kasvuhoonegaase. Diiselkütuse tootmine ja kasutamine on oluline osa tänapäeva transpordisüsteemist, kuid selle keskkonnamõju on pidevalt uurimis- ja arendustegevuse objektiks.