Difraktsioonvõred

Difraktsioonvõred, tuntud ka kui optilised võred, on optilised komponendid, mida kasutatakse valguse või muu elektromagnetkiirguse difraktsiooniks. Need koosnevad arvukatest paralleelsetest ja ühtlaselt paigutatud soonest või triipudest, mis on tavaliselt kantud läbipaistvale või peegeldavale pinnale. Nende soonte vahekaugus on võrreldav valguse lainepikkusega.

Kui valgus langeb difraktsioonivõrele, peegeldub või läbib see soonte vahel. Iga soon toimib sekundaarse allikana, millelt valgus difraheerub. Erinevate soonte poolt difraheerunud valguslained interferreeruvad konstruktiivselt või destruktiivselt, sõltuvalt nurkadest ja lainepikkustest. Konstruktiivse interferentsi korral võimendavad lained üksteist, tekitades eredamaid piike ehk difraktsiooni maksimumid.

Difraktsioonivõrede peamine omadus on nende võime lahutada valgust selle spektri komponentideks ehk lainepikkusteks. Erineva lainepikkusega valgus difraheerub erinevate nurkade all, võimaldades nii spektromeetrite ja monokromaatorite ehitamist. Nendes seadmetes kasutatakse võret, et eraldada soovitud lainepikkus või analüüsida proovi spektraalset koostist.

Võrede katsujate vahekaugus ehk võre konstant on kriitiline parameeter, mis määrab, millise nurga all eri lainepikkused difraheeruvad. Väiksem võre konstant (tihedam soonte paigutus) põhjustab suuremat nurklahutust. Difraktsioonivõresid valmistatakse erinevatest materjalidest ja erinevate soonte tihedustega, et rahuldada erinevaid rakendusi.